Poveglia-kardetud saareke Venezias.

  Poveglia.Tuntud saareke Venezias,mida veneetslased kutsuvad saareks,kust sa enam tagasi ei tule.Paljud veneetslased usuvad selle saare olevat elava ja hingava kurjuse südameks.Saar on ilus ja kutsuv päeva ajal,öösel aga hirmuäratav.Turistidele saar on suletud ning kuulub hetkel Itaalia valitsusele.
  Saarekest mainiti esimest korda kroonikates aastal 421 e.Kr, kui inimesed põgenesid Padovast ja Estest  barbarite rünnakute eest saarele elama.9ndaks sajandiks oli saareke asustatud ning aastatega tema tähtsus kasvas.Poveglia saarel,mille suuruseks on ainult 7,25 hektarit,peeti palju sõdu,barbarid soovisid inimesi,kes sinna rändasid.Povegliani,saare elanikud,suures enamuses võitsid need sõjad,kuni aastani 1379,kui saart ründasid genoalased ning sõja võitsid.Poveglianid põgenesid saarekesele nimega Giudecca.Pärast sõja võitu Veneetsia valitsus ehitas saarele loss-kindluse,Octagon,mis on ka tänapäeval näha.Järgnevatel sajanditel saareke oli inimeste poolt hüljatud.Aastal 1527 Veneetsia valitseja pakkus saarekest Camaldolese munkadele,millest nood aga keeldusid.1661 aastal pakuti inimestele,kes sealt originaalselt pärit,saareke uuesti üles ehitada,kuid ka nemad lükkasid ettepaneku tagasi.
1777 aastal saareke läks Magistrato alla Sanità (Avalik Tervise Keskus) juhtimise alla,sellest sai kaubanduse üks kontroll punktidest,kuhu inimesd tulid ja läksid laevadega.1793 aastal leiti kahel laeval katku haigeid ning ajutiselt sai saarest laatsaret.Napoleon Bonaparte juhtimise all,1805ndal aastal, sai saarest ametlikult laatsaret.Samuti lasi ta hävitada San Vitale kiriku ning vana kirikutorn ehitati ümber majakaks.1814ndal aastal laatsaret suleti.
  20ndal sajandil kasutati seda uuesti karantiinina.1922 aastal alles olevad ehitised konstrueeriti ümber ja nendest sai eakatele veneetslastele vanadekodu.1968ndast aastast ehitised hüljati ning saart kasutati lühiajaliselt maa harimiseks,kuid pärast seda saar hüljati täielikult.
   Saarekese kohta on liikvel legendid,millest üks pajatab,et Rooma aegadel kasutati seda paika isoleerimaks katkuhaigeid inimesi.Viies nad sinna surema.Samuti kasutati saarekest elava surnuaiana kolmel korral,kui levis Must Surm Euroopas.Seda peeti effektiivseks viisiks eraldamaks terveid nakatunutest.Legendi kohaselt suri sellel saarel ligikaudu 160 000 inimest.
   Teise legendi kohaselt 1922 aastal ehitatud pansionaati kasutati ka vaimuhaiglana,mille doktor piinas ja tappis oma patsiente,enne kui lõplikult aru kaotas lõplikult ning endisest kirikutornist alla hüppas.Legendi kohaselt jäi ta ellu,saatuslikuks sai talle aga "udu mis maapinnalt tõusis ning ta kägistas".Luud on siiani saarel näha. Institutsioon oli nimetuse poolest kui pansion,kuid tõendid näitavad,et osaliselt kasutati seda ehitist,majutamaks vaimuhaigeid.
  Saarekest on näidatud paranormaalsetes "reality showdes" nagu Ghost Adventures,Death in Venice:Demon  Doctor ja Scariest Places on Earth.